1. Kaua võib ühe ja sama nüri plaaniga peale minna? Moyese meelest pidevalt, vähemalt nii tundub, paganama kahju. Oleme see hooaeg korduvalt näinud, et vaid äärtest tsenderdamisega me just kaugele ei jõua ja mängu oleks vaja varieerida aga ometi tehakse seda järjepidevalt nagu muid variante ei olekski olemas. Oehh, kus on terve mõistus?
2. Kaitse, mis seal toimub? Täiesti arusaamatu pusimine pidevalt. Fulhami esimene värav tuli nii, et meite kolm meest vaatasid lihtsalt, et oi kui lahedalt see Sidwell poiss jookseb ja siis kui tuli meelde, et võiks kaitsta oli juba ups. Täiesti uskumatu kuidas tipp meeskond niimodi kaitseb ja ega teistki väravat paremal viisil sisse ei lastud. Kõige kogenum platsil olev kaitsetala otsustab viimastel mängu hetketel kaitsest palli välja mängima hakata, selle asemel, et see klaariks lihtsalt lüüa, uskumatu. Kõigil on nii madal eneseusk, et tehakse vaid lolluseid lolluste otsa.
3. Taas näitas kõige suuremat tahet midagi mängus ära teha meie uus mees Juan Mata, vähemalt selle ostuga on hästi läinud, kui nüüd vaid teda ka õige koha peal mängitama hakataks, mida kõike siis veel juhtuda võiks…
4. Kokkuvõttes võib öelda peale seda mängu, et õrnad neljanda koha sansid tuleb nüüd ilmselt ära unustada, Liverpool vaevalt, et mingit elu kokku kukkumist pakub eriti peale Arsenali mängust saadud enesekindluse süsti ning ei näe ka meie mängust mingit indikatsiooni ilusale hooaja lõpule, nii kaua kuni jäärapäiselt sama reha otsa jookseme ei ole paraku midagi uut ja huvitavat oodata.