Enne tänast, otsustavat mängu Meistrite liiga kaheksandikfinaalis kiikaks tagasi ajalukku ja tuletaks meelde, mis eelmistes antud klubide vahelistes kohtumistes toimunud on.
Ajaloolistele mõõduvõttudele pandi algus 1957 aasta Euroopa karika poolfinaalis. Madridi Real oli sel ajal valitsev Euroopa liiga meister. Manchester Unitedis mängisid tol ajal sellised tuntud nimed nagu Bobby Charlton ja Duncan Edwards. Realis aga Alfredo di Stefano, Raymond Copa ja Francicgo Gento. Hispaanias jäi seis 3:1 Reali kasuks, Manchesteri mängit 2:2 viiki. Duellist edasi saanud Real Madrid võtis tol aastal taas Euroopa karika.
Järgmine kohtumine oli 1968 aasta Euroopa karikasarja poolfinaalis. Müncheni lennuõnnetusest oli selleks ajaks möödunud vaid 10 aastat. Sedakorda õnnestus Unitedil kodus ajalooline esimene võit Reali vastu välja mängida 1:0. Toimus see 24.-ndal aprillil, värava autoriks oli George Best. Korduskohtumises Hispaanias pandi aga püsti tõelina jalgpalli klassika, kui kõigepealt läks Real 3:0 ette, väravad Pirri, Gento ja Amaro poolt, sellele vastas aga omalt poolt seisu 3-3 peale viimisega United, väravate autoriteks Kidd, Sadler ja Foulkes. United sai tänu paremale väravate vahele edasi ning võitis ka finaali, kus vastaseks oli Portugali Benfica.
Järgnevalt kohtuti 2000 aastal, kui Euroopa karikasari oli juba Meistrite liigaks ümber nimetatud. Tegu oli veerandfinaaliga. Kõigepealt mängiti 0:0 viiki Hispaanias ja siis anti 2:3 etendus Inglismaal (võitis Real Madrid). Juba mängu algus Old Traffordil ei tõotanud midagi head kuna juba esimesel poolajal sai omaväravaga hakkama kapten Roy Keane isiklikult. Teise poolaja algus tõmbas pilved veel süngemaks Old Traffordi kohal kuna McManaman andis ilusa söödu Raúlile, mille tagajärjeks oli 0:2 kaotusseis Unitedile. Raúl ei olnud sellega lõpetanud ja natukese aja möödudes lisas Reali kontosse ka kolmanda värava. Aga nagu Punastel kuraditel kombeks ei antud selle pärast veel alla ja võdeldi välja 3:2 seis, millest küll ei olnud edasi saamise mõttes kasu aga oma au natuke ikka päästeti. Unitedi väravaid lõid suurepärase individuaalse soorituse tulemusena David Beckham avatud mängust ning Paul Scholes mängu lõpu eel penaltist. Ei pea vist mainimagi, et Real pani kogu asja ka lõpuks kinni…
Nüüd jõuame 10 aasta taguse mõõduvõtuni, mille kohta sai juba oma tunnete kirjeldus kirja pandud eelmisel mängu eel, selle kirjutise leiab siit (vajuta lingile). Tegu oli ühe äraütlemata vinge jalgpallishowga, mis on jalgpalli ajalukku kirjutatud suurte tähtedega. Tegu oli taas veerandfinaaliga ning esimeses mängus, mis peeti Santiago Bernabeul ehk Hispaanias sai Manchester United kirja 1:3 kaotuse. Real oli kindlalt üle aga Ruud van Nistelrooy jättis siiski ka õhkõrna võimaluse oma ühe väravaga Manchester Unitedile edasi pääsemiseks. Reali väravad lõi kõik selles mängus Ronaldo.
Kuna United ei anna kunagi alla, siis teisest vaatusest Old Traffordil kujunes totaalse jalgpalli totaalne klassika. United läks esimesest sekundist täiega ründama, mille tulemusena esimese poolaja lõppseisuks kujunes 1:1. Võimalusi oli mõlemalt poolt mitmeid. Teise poolaja algus tõi aga kaasa katastroofi, kui Ronaldo veel 2 väravat oma nimele lisas. Tõeline meistriklass. United aga ei andnud ikkagi alla ning võitles välja seisu 4:3 tänu Iván Helguera omaväravale ning David Beckhami kahele iluväravale. Natuke enne lõppu tekkis isegi tunne, et äkki õnnestub edasi saada aga kahjuks see nii ei läinud. Mängu lõpus tõusis Old Traffordi publik püsti ja tänas plaksutades nii kodu meeskonda, kui ka Reali sangarit Ronaldot, võimas! Peale seda mängu aga enam peaaegu reglina tundunud Meistrite liiga võitu ei järgnenud. Sel aastal võitis selle Juventus.
Kel meelest läinud (võimatu!), sellele lühikokkuvõte ka selle aasta esimesest mängust, mis toimus Hispaanias Santiago Bernabeul. Algas mäng kohe ründavalt ja mõlema meeskonna kaitse oskused pandi proovile. Reali fännide ehmatuseks lõi avavärava Manchester United mängu 20. minutil, autoriks Welbeck. Mängu olemus sellest aga ei muutunud, mõlemad meeskonnad ründasid edasi ja mäng oli väga kiire, isegi hingetuks tegev. Võimalusi jagus mõlemale poole värava löömiseks ja 30 minutil Ronaldo viigistas seisu 1:1-le. Nii see mäng lõppeski, kuigi mõlemalt poolelt oli veel mitmeid võimalusi seisu muutmiseks. Hea kaitsetöö tulemusena aga rohkem väravaid antud mängus ei löödud.
Kirjatüki koostamisel kasutati järgnevaid allikaid:
The Telegraph, teisipäev, 5. märts 2013 “Real Madrid v Manchester United: all of their past meetings have been a history of entertainment”
UEFA veebileht www.uefa.com