Enne esmaspäevaõhtust Manchester United vs Chelsea maiuspala oleks aeg meie esimese liigamängu, kus kohtusime (17. august) Swanseaga võõrsil, kokkuvõte teha. Tähtsamad punktid olid järgnevad:
1. Võeti tavalisest kohustuslikum esimese mängu võit ära, sellega seoses välditi liigseid pingeid enne Chelsea, Liverpool ja Manchester City-ga mänge, mis meil nüüd pea järjest tulemas on. Lisaks tehti seda väga kindlalt, jah oli ka probleeme (kaitse poolel) aga Swanseas saadud 4:1 võit on ikka väga võimas tulemus.
2. Robin van Persie ja Danny Welbecki imeline kokkumäng ja (ilu)väravad (2 väravat mõlemalt) näitasid, et isegi kui Rooney peaks ära minema ja kedagi ründajatest asemele ei tule ei ole põhjust suuremaks paanikaks, paistab, et Welbeck on oma sihiku paika saanud (ka hooaja eelselt paukus see korralikult) ja nagu tähelepanelik jalgpalli jälgija teab, siis see oligi pea ainuke aptribuut, millega tal suuremaid probleeme eelmine aasta oli. Tehnika, kiirus, enesekindlus, platsi nägemine ja töökus on tal kõik keskmisest kõrgema klassi omad ja kogemuste lisandudes muutub nende kasutamine aina paremaks. Lisaks mängitati eelmine hooaeg teda ka oma meelis positsioonilt väljas, äärel, pidevalt, mis ei võimalda adekvaatselt hinnata tema väravate saldot, küll aga kasvatas see mehes mitmekülgsust, mis ei ole ka sugugi paha. Sellised ajad, kus mehed vaid kindla koha spetsid olid on juba mõnda aega möödas, mitmekülgsus tuleb kasuks nii endale, kui ka kogu meeskonnale. Kokkuvõtvalt, kui mees löögistabiilsuse ülesse leiab on meil väga vahe relv rivaalide niitmiseks olemas!
Ära ei tohiks ka unustada, et meil on ründes olemas Chicharito, kes küll hetkel kahjuks on vigastuste küüsis aga tervenedes pakub kindlasti Welbeckile tihedat konkurentsi ja oma pead on vaikselt tõstmas ka Tšiili väravamasin Angelo Henriques. Ründefaasis probleemid puuduvad.
3. Meeldis mulle ka see kuidas Moyes tuli toime elevandiga ruumis, kel nimeks Wayne Rooney. Viimaste juhtumite valguses oleks tal olnud kõige lihtsam jätta Rooney meeskonnast eemale oma mõtteid klaarima, selle asemel aga ei kõhelnud Moyes vahetada meest mängu vaid 2:1 eduseisus olles, tulemuseks see, et Rooney sai kirja 2 väravasöötu ja täitsa korraliku esituse ja Moyes nägi, et isegi segaduses/otsutustvõimetu (kas lahkuda või mitte) olev Rooney suudab platsil professionaalne olla. Mõlemad mehed väljusid olukorrast võitjatena.
4. Ainuke asi, millest veidi kahju on on see, et me ei suutnud mängust puhaste paberitega väljuda. See oleks pannud võimsale esitusele autoritaarse punkt ja kahjuks mängiti see maha eriti totakalt. Nimelt eelnevalt kiidetud Welbeck jäi palliga karistusala joonest mõned meetrid kaugemal olles Swansea mängijate vahele ja selle asemel, et pall lihtsalt ära lüüa hakkas üritama nende vahelt läbi triblamist, mis paraku aga ebaõnnestus täielikult ja tema õnnetuseks ka koheselt väga karmilt karistati värava näol (mängitud oli selleks ajaks 82. minutit ning seisuks tegi see värav 1:3 Swansea poolt vaadates). See kuidas Vidic ja Ferdinand koheselt Welbeckile tiraadi lugesid näitas, kui tähtsaks ka meeskond ise puhast lehte pidas. Tegu ei olenud ainukese korraga, kus kaitses meid üle mängiti aga ülejäänud kordadel näitas end parimast küljest de Gea, kes tegi paar väga korralikku tõrjet.
5. Kokkuvõtteks võib öelda, et ega palju paremini ei olekski avanädal minna saanud. Mänguks valitud esiründajad said mõlemad kahe värava näol mõnusa enesekindluse süsti tulevasteks liigamängudeks ja enne Chelsea suguse gigandiga kohtumist on see väga tähtis, et ründajad vormis oleks kuna seal tuleb iga väikseimgi võimalus ära kasutada. Neid palju ei tule.